Olles varasemalt näinud üsna ulmelisi “disaine” vastasin ettevaatlikult, et no aga joonistagu valmis ja vaatame, mis teha annab.
Milline näeb välja lapse joonistatud kleit kui see päriselt valmis teha?
Tüdruk tegigi lausa kolm visandit, enne kui oma tulemusega rahule jäi. Mõtles erinevatele materjalidele ja värvidele, kuni lõplikul kujundusel oli kõik täpselt paigas:
* kleit pidi tulema valge ja mõnusast materjalist
* sellega peab saama keerutada, loomulikult
* selle all servas peab olema valge pits
Lisaks tuleb kleidile laduda lillasid liblikaid ja just täpselt nii, nagu pildil on! Ülaosa peal viltu ja seeliku serval püsti.
Moejoonis viitas selgelt täiesti reaalselt tehtavale kleidile.
Anname noorele moedisanierile võimaluse!
Kleidi materjaliks sai valitud mõnus ja pehme puuvillatrikotaaž.
Rätsep, disaineri abiline number üks, lõikas seelikuosa rataskloššina. Keerutav seelik ikkagi.
Parimad õmblustehnoloogid, keda disaineril ikka alati mõni läheduses on, lisas pitsilise serva alla krinoliini - et hästi hoiaks.
Kõrgelennulises fantaasias oleks kõik liblikad pidanud olema kristallidest, muidugi. Aga ka kuulsamad kleididisanerid võtavad mõnikord kuulata hea sõnastusoskusega lähedasi-ökonomiste, kes kahtlevad, kas kristallid oleksid otstarbekad (loe: oleksid võrdlemisi kulukad).
Lahenduseks sai palutud ühel Merilini sõbrannal liblikas hoopis ise joonistada.
Moekorüfee (tulevase- toim.) abimeeskond lõi liblikast digitaalse joonise ja vudis trükikotta, mis teeb oma joonisest triigitavaid embleeme. Juba varsti oli meil stuudios sületäis lillasid liblikaid.
Lillade liblikate paigutamine nõudis aega, arvutamist ja sättimist, et ülaosale tuleks ikka täpselt õige kogus ja et alla serva mahuks neid parajalt. Ükshaaval saigi need kleidile triigitud.
Sünnipäevalapse emotsioon kleidi kätte saamisel oli ehe ja rõõmu täis. „See on täpselt selline, nagu ma ette kujutasin!!!!!!“ .
Loominguline laps on õnnelik laps ;)
Kommentaarid